"aktivatsioonitunde" - 1 õppematerjal

Agressiivne käitumine

hõlpsaks, juhul kui ka asjakohane stiimul olemas on. Seda mõtet toetab kuulus Scachteri ja Singeri (1966) uurimus, mis näitas, et asjakohane sotsiaalne stiimul (teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas vihane või õnnelik) võib tekitada kaasneva emotsiooni. Uurimuses osalenud katseisikuil tugevnes kogetud emotsioon, kui neid füsioloogiliselt aktiveeriti (adrenaliinisüstiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud selliste füüsiliste sümptomite ilmnemist. Nad pidasid oma aktivatsioonitunde põhjuseks läbielatavat emotsiooni ja seetõttu tajusid emotsiooni intensiivsemalt. Nagu paljude teistegi inimkogemuse omaduste puhul, näitab agressiivsus tulenevat pigem mitme eri teguri koosmõjust kui ühestainsast tegurist. Mõned uimastid, nägu näiteks alkohol, teevad agressiivse käitumise tekke tõenäolisemaks (Taylor, Gammon & Capasso, 1976), ent see on tõenäoline ainult nende seas, kelle isikliku tagapõhja eripäraks on õpitud agressiivsed reaktsioonid, nagu väitis Bandura