V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Seda kandval mehel oli
rinnal elavate värvidega tikitud vapp: ülal teravnurga tipus hüppav põder. Vapisildi paremal
pool oli õlipuuoks, vasakul põdrasarv. Vööl kandis see mees uhket pistoda, mille kullatud
peal oli vürstikrooniga varustatud kiivriharja kuju. Tal oli tige ja upsakas ilme ning pead
hoidis ta uhkelt püsti. Esimese pilguga võis ta näost välja lugeda ülbust, teravamal
vaatlemisel aga kavalust.
2
4
6
Käes pikk aktirull, seisis ta palja peaga tugitooli taga, kus istus kaunis halvasti riietatud
kössis mees, üks jalg teise üle visatud ja küünarnukk laual. Kujutletagu toredal kordova
nahast istmel kondiseid põlveotsi, mustades villastes sukkades kõhnu sääri, kulunud
karusnahaga
ääristatud lihtlabast parhkuube, ja et kõigele krooni pähe panna, vana võidunud
kõige odavamast mustast kalevist kübarat, mille rummu ümber kõikusid nööri otsa lükitud
tinakujukesed