ülesannet. Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab
Mugul ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2 2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul
annaabi.ee 
