asbestitolmuga, tuleb teostada kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud määrusega ,,Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (2007). (Tervise Arengi Instituud, 2007). ASBESTI KASUTAMINE Kõige laialdasemalt on asbesti kasutatud ehitusmaterjalidetööstuses ning ka klaasi-, metalli-, kummi-, auto-, plastmassi- ja paberitööstuses (Tööinspektsioon, 2000). Asbesti liikideks on krüsotiil, kroküdoliit, amosiit ja kiulised aktinoliidi, tremoliidi ja antofüliidi vormid. Kõige enam on kasutatud krüsotiili (valge abest), amosiiti (pruun abest) ja kroküdoliiti (sinine asbest). Kõik asbesti liigid on ohtlikud, kuid sinist ja pruuni abesti peetakse kõige ohtlikumaks inimorganismile (Tööinspektsioon, 2000) Valge asbest on kõige tavalisem, kuid see on tihti saastatud sinise asbestiga. Pruun abest on sarnane sinise asbestiga oma vormilt ja kontsentratsioonilt ning peamiselt kasutatakse seda soojusisolatsiooniks
väikestes kogustes ränimineraalides ning litosfäärikivimites. Erinevad kivimirühmad sisaldavad fluori varieeruvates kogustes. Süvakivimites on fluoriidikontsentratsioon 20-4000 ppm, vulkaanilistes kivimites on sama näitaja 80-450 ppm ning settekivimites 80-450 ppm. Väiksemates kogustes leidub fluoriide lubjakivis, kus neid võib olla kuni 370 ppm. Viimastes on fluor seotud mitmesuguste asbestidega, termoliidi, aktinoliidi või teiste kivimeid moodustavate mineraalidega, pürokseenide ja vilkudega. Nimetatud mineraalide fluorisisaldus võib olla 0,4-1,2%. Fluori esineb ka savis, kus see on seotud lisandina esineva lubjakivi või fosfaatmineraalidega. Mitmed mineraalid (nt zinnwaldiit) sisaldavad fluori suuresti varieeruvates kogustes. Mõnede mineraalide kristalliseerumise hilistes staadiumides võivad F- ioonid struktuurides asendada OH- ioone
annaabi.ee 
