Nimetu
rakk. Jätke moodustub samale poolusele, kus asus vibur.
Osa niitjaid tsüanobaktereid paljuneb niiditükikeste e. hormogoonide abil. Need on lühikesed
rakkude ahelad, mis tekivad samuti niidi tipmiste rakkude paljukordse jagunemise teel.
Hormogoonid liiguvad libisevalt. Hormogoonidega paljunemine on näidatud ka perekonnal
Leucothrix. Goniid- niitjate bakterite liikumisvõimelised paljunemisrakud. Koniid-
mittesugulise paljunemise spoorid aktinibakteritel. Pungumine- Planctomyces. Pung
moosustub otse emarakule, hiljem kasvab emaraku suuruseks. Pungaarmid- tekib kui pung
eemaldub emarakult; kui emarakule enam pungaarme ei mahu, siis see sureb (pärmid!).
Pungaarmi kohas on kitiin (pärmid!). Epulopiscium fischelsonii- emarakus moodustuvad
elusad tütarrakud, väljuvad pilu kaudu. Sünnitajabakter.
Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter
annaabi.ee 
