Ingres
Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial
tema maalide suhtes. 1811 aastal valmis tema viimane akadeemiale saadetud töö "Jupiter
ja Thetis"(lisa 2).
Tal valmis ka rida töid mis olid pühendatud renessansi meistritele, eriti köitis teda
Raffael. Need tööd olid küll vormilt klassitsistlikud, kuid temaatika oli maalidel
romantiline. Näiteks "Raffael ja Fornarina" (lisa 3). Samal ajal tegeles ta ka portreedega ja
aktimaalidega, üks paremaid oli "Madame de Senonnes" (lisa 4). 1814 aastal valmis üks
viimastest ehk tuntuim "Suur odalisk" (lisa5). Ingres saatis selle Pariisi, kuid maal sai
halva hinnangu osaliseks.
1820 aastal läks kunstnik Firenzesse, kus valmis "Louis XIII tõotus". See oli nii
kompositsioonilt kui ka detailides sarnane Raffaeli piltidega. 4 aastat hiljem saatis ta ka
selle Pariisi, kus teos sai sooja vastuvõtu. Järgnevad aastad olid Ingrese elus ehk parimad