Organism, vereringe, immuunsus
omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu (gripp, düsenteeria)
tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei
ole pärilik.
Haigustekitajate massilise leviku peatamiseks vaktsineeritakse inimesi. Edaspidisel nakatumisel sama
haigusetekitajaga ei haigestuta üldse või põetakse haigus läbi väga kergelt. Kui organismi viiakse kindlate
haigustekitajate vastu mõeldud aktikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab
passiivsest immuunsusest kauem.
30.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist?
Vaktsiine valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest (toksiinid). Vaktsiini
süstimisel organismi hakatakse valmistama antikehi haigusetekitajate või selle toksiini vastu. Selle tulemusena
põetakse haigus läbi nõrgal kujul ja tulemuseks on aktiivne immuunsus.
annaabi.ee 
