lõhustatakse mitmesuguseid aineid(makromolekulid ja oma otstarbe kaotanud struktuure). Lüsosoomid eralduvad Golgi kompleksi otstest ja on eraldatud membraaniga-primaarsed lüsosoomid. Primaarne lüsosoom ühineb toiduosakesega ja moodustub sekundaarne lüsosoom. Sekundaarne lüsosoom lagundab aine ja viib jäägid pinnale. MITOKONDER asub ainult eukarüootsetes rakkudes ja tavaliselt jääb nende arv rakus tuhande piiresse. Muidugi sõltub arv vastavalt raku aktiivususele. Kõige rohkem leidub neid maksa ja lihasrakkudes. Kahekordse membraaniga ja sisemine membraan on suurem, kui välimine. Sisemembraan moodustad kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks e. kristadeks. Poolvedelat sisekeskkonda kutsutakse maatriksiks. Tal on oma DNA, RNA ja ribosoomid. Pooldub ja paljuneb rakust sõltumata, läbimõõduks 0.2-5 mikromeetrit. Ülesandeks raku varustamine energiaga e. ATP süntees. Energia talletamine ATP kujul.
Harris-Benedict on aastal 1919 välja arvutatud energia kulu, mida on vaja põhi ainevahetuseks. Valem on selline: Mehed - 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) (6.775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas; Naised - 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) (4.676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas. Valem annab energiahulga, mida on inimesel vaja selleks, et lihtsalt ellu jääda, ilma, et ta tegeleks millegiga, mis vajaks füüsilist pingutust vms. Saamaks inimese kehalisele aktiivususele vastav energiavajadus, tuleb saadu korrutada vastavate kordajatega. Väga vähese kehalise aktiivsuse puhul, kus on istuv töö ning vähene või puuduv kehaline aktiivsus, on koefitsendks 1,4-1,5. Vähese kehalise koormuse puhul, kus on samuti istuv töö, aga kaasneb vähene või mõninagne kehaline aktiivsus, on kordajaks 1,6- 1,7. Töö puhul, kus on liikumine ja istumine tasakaalus on see 1,8-1,9. Juhul, kui on tegemist
annaabi.ee 
