91. Miks on tagasiside kaudu reguleeritavad ensüümid reeglina allosteerilised ensüümid? Kuna metabolismirajad sisaldavad tavaliselt palju erinevaid etappe, siis ei ole raja lõppprodukt oma struktuurilt reeglina sarnane selle raja lähteühendiga (valmistoodang ja tooraine on teineteisest erinevad). Seega ei ole tõenäoline ka raja lõppproduktide seostumine raja esimese ensüümi aktiivtsentrisse ning tagasiside kaudu reguleeritavad ensüümid sisaldavad lisaks aktiivtsentrile ka eraldi regulaatorite seondumise kohta või kohti. Neid kohti nimetatakse allosteerilisteks seostumiskohtadeks ja neid reguleerivaid ensüüme allosteerilisteks ensüümideks. krt kas keegi oskaks seda lühemalt sõnastada, ma ei oska? 92. Millised väited on õiged allosteerilise ensüümi kohta? Allosteeriline ensüüm: a) käitub efektori puudumisel vastavalt MichaelisMenteni kineetikale??? b) on reeglina monomeerne ensüüm c) on reeglina multimeerne ensüüm
91. Miks on tagasiside kaudu reguleeritavad ensüümid reeglina allosteerilised ensüümid? Kuna metabolismirajad sisaldavad tavaliselt palju erinevaid etappe, siis ei ole raja lõppprodukt oma struktuurilt reeglina sarnane selle raja lähteühendiga (valmistoodang ja tooraine on teineteisest erinevad). Seega ei ole tõenäoline ka raja lõppproduktide seostumine raja esimese ensüümi aktiivtsentrisse ning tagasiside kaudu reguleeritavad ensüümid sisaldavad lisaks aktiivtsentrile ka eraldi regulaatorite seondumise kohta või kohti. Neid kohti nimetatakse allosteerilisteks seostumiskohtadeks ja neid reguleerivaid ensüümeallosteerilisteks ensüümideks. krt kas keegi oskaks seda lühemalt sõnastada, ma ei oska? 92. Millised väited on õiged allosteerilise ensüümi kohta? Allosteeriline ensüüm: a) käitub efektori puudumisel vastavalt MichaelisMenteni kineetikale??? b) on reeglina monomeerne ensüüm