Füüsikaline keemia
). α ja a arvestavad ühet ja sama asja. Näilist α kasutatakse ∆T ja π arvutamisel,
muidu aga a. näiline α väheneb kontsentratsiooni kasvul, sest ioonide arv kasvab, kaugus väheneb,
elektrostaatiline toime kasvab. a on justkui efektiivnekontsentratsioon, mida kasutatakse võrrandites
analüütilise kontsentratsiooni asemel.
am=γ·m ac=f·c
a — aktiivsus
m — molaalne kontsentratsioon [mol/kg]
c — molaarne kontsentratsioon [mol/l]
γ ja f — aktiivsuskoefitsendid. Sõltuvad kontsentratsioonist. Käsiraamatus.
Madalate kontsentratsioonide korral γ=f. Siis võib a asemel kasutada kontsentratsiooni.
Aktiivsuskoefitsenti ei saa leida mingi ühe iooni jaoks eraldi. See on lahust kui tervikut iseloomustav
suurus. Saab leida elektrolüütide segu või üksiku elektrolüüdi jaoks.
Elektrolüütide segu puhul kehtib ioontugevuse reegel — ühesuguse ioontugevusega lahustel
on ühesugune aktiivsuskoefitsent, mis ei sõltu lahuse koostisest.