pikad,taeva poole püsti suured kõrvad.Oraval on teravad küüned millega ta saab hästi puude otsas ronida. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam. Elab 7 aastaseks. Orava ladina keelne nimetus on Sciurus vulgaris L.Rahvas kutsub Oravat “Käbikuningaks” TOITUMINE Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla.. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks kogub toiduvarusid. PALJUNEMINE
Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda. Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi. Toidulaud: Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla. Oravad koguvad ka toiduvarusid, peites neid maa-alla või siis puuõõnsustesse või koorelõhedesse. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Vaenlased: Oravate vanelasteks on metsnugised ja suuremad röövlinnud. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. Tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Levik ja arvukus Eestis: Oravad on levinud üle terve Eesti ning ka Saartel.
annaabi.ee 
