Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
ka tegevuste tasandil. Loodusturism iseenesest on üsna väike nišiturg ning kaitsealadel on
vältimatult domineerimas lühema kestvusega, ööbimiseta külastused märksa laiematele
turusegmentidele, kelle peamiseks reisimotiiviks on puhkamine looduses (Käsiraamat ...
2007).
Lisaks loodusturismile ja looduskülastajatele on kaitsealadel viimastel aastatel oluliselt
suurenenud nii lihtsalt looduses vaba aega veetvate inimeste, aktiivpuhkajate ja loodus-
hariduslike külastajate segment. Õppimiskomponent on külastusmotiivis üha olulisem nii
kaitsealade külastuse nõudluses kui ka pakkumises. See turusegment toob kaitsealadele suuri
gruppe, kooli- ja ülikoolirühmi, koolitusi, organisatsioone ja asutusi.
Eelnevatest enamasti märksa hajusama külastusmõjuga on külastajaskond, keda huvitavad
traditsiooniline looduskasutus, -ressursid ja -annid – jahimehed, kalastajad, seenelised jt
korilased