eemaldamine veest 2) esimene etapp: fsikalised protsessid- skriining ja settimine 3) teine etapp: bioloogiline kitlus- aktiivmuda, piiskfiltrid, puhastustiik ja keemilised meetodid- desinfitseerimine 4) jrelpuhastus: kasutatakse erinevate heitvee puhastamise meetodeid. Eelttluse ja esimese etapi tulemusena vib eemalduda veest 70-80% BHT-na mdetud orgaanilisest ainest, tavalise kommunaalheitvee puhul on see 30-40%. Kahe esimese etapi (fsikaline+bioloogiline) tulemusena vheneb BHT 80-90%. Aktiivmudal phinev heitvee puhastamine Aktiivmudal phinev heitvee puhastamine koosneb jrgnevatest etappidest: Aeratsioonimahuti - heitvesi segatakse aktiivmudaga ja segu aereeritakse mehaaniliselt. Oluline on suure osa biomassi ringlemine ssteemis, mis aitab silitada mikroorganisme, kes on kohastunud orgaanilise aine kiireks lagundamiseks. Heitvesi viibib aeratsioonitankis 4-8 tundi. Selle aja jooksul heterotroofsed bakterid tarbivad heitveest lahustunud orgaanilise aine (osa org
Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Tööstusliku ja kodumajapidamise heitvee puhastamiseks kasutatakse tihti aktiivmuda protsesse, see töödati välja aastatel 1912-1914. Antud protsessi korral lisatakse eelnevalt juba osaliselt puhastatud heitveele õhku või puhast hapnikku ja mikroobset biomassi, et vähendada orgaaniliste ühendite sisaldust puhastatavas vees. Täpsemalt on aktiivmudal põhinev heitvee puhastamise seade jagatud järgmisteks osadeks: a) Aeratsioonimahuti reovesi segatakse aktiivmudaga ja segu õhutatakse. Oluline on suur biomassi osakaal, et säilitada mikroorganisme, kes on kohastunud orgaanilise aine kiireks lagundamiseks. Aereerimise eesmärgiks on varustada baktereid hapnikuga ja segada aktiivmuda heitveega. b) Sedimentatsioonimahuti aktiivmuda setitamiseks. Osa settinud aktiivmuda läheb tagasi