Vanemuise laulu-ja mänguseltsi asutamine Tartus.
R. Jakobson pidas oma ,,Kolm
isamaa kõnet".
Seltsi asutajakonda kuulusid lihttöölised, teenrid, käsitöölised, väikekaupmehed ja
väikeametnikud-Jannsen oli nende seas ainus haritlane. Aasta jooksul kasvas
,,Vanemuise" liikmeskond juba saja inimeseni, 1867-aastaks oli see juba 250-
liikmeline ning haritlaste osakaal suurenes. Ligi veerand selles linnas asuvast
seltsist moodustasid aga talunikud ja külakoolmeistrid. Liikmed jagunesid ka
kaheks: lauljad olid aktiivliikmed ja kuulajad olid passiivliikmed.
Kuigi tegemist oli meestelauluseltsiga, peeti selle ,,kuuõhtutel" lisaks
meelelahutuslikule poolele ka populaarteaduslike ja rahvuslikke kõnesid.
Lisaks peeti kõnesid keeleküsimuse, rahvaluule, ajaloo, kirikuloo, filosoofia,
moraali, psühholoogia ning ka praktilise elulaadi ning teadussaavutuste teemadel.
Rajati ka raamatukogu ning ka lugemislaud, kuhu olid tellitud mitmed eesti-ja
saksakeelsed ajalehed