Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise
Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise. Induktiivkoormuse puhul erineb voolukõver iL oluliselt pingekõverast (joonis 4.13)
sõltumatuks kompenseeriva võimsuse jagunemisest jaotusvõrgu sõlmede va- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 70 hel. Sel juhul jääb optimaalsuse kriteeriumiks võrgu energiakadude miini- mum. Kuna energiakadusid põhjustavad aktiivvõimsuskaod võrgu harudes koosnevad aktiivkoormust ja reaktiivkoormust sisaldavatest liidetavatest P2 + Q2 P2 Q2 ∆P = R = R + R = ∆PP + ∆PQ (3.30) U2 U2 U2 sõltub kompensaatorite paiknemisest praktiliselt ainult teine liidetav ∆PQ . Sel juhul taandub ülesande lahendamine kitsendusteta käsitlusel sihifunktsiooni ekstreemumi leidmisele min ∆AQ (∆PQ (t ) ) = min ∆AQ (QK 1 , K Q K n ) (3.31)
annaabi.ee 
