Eesti riigi areng
Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni
Väheste eranditega Põhiseadus võttis omaks Ajutises valitsemiskorras väljendunud riigi- ja
haldusõiguslikud põhimõtted, neid vaid selgemalt sõnastades ja arendades. Suuremaid
ideoloogilisi muudatusi esineb peamiselt riigivõimu rakkimis, riigiorganite rakingus ja
pädevuses.
10
Kogu riigivõimu allikaks oli rahvas ideelise suurusena. Rahvas aktiivkodanikkonnana, s. o.
oma hääleõiguslike kodanike kogu näol oli riigivõimu otseseks teostajaks. Rahvas valis oma
esindajaks sajaliikmelise kestva seadusandliku asutise Riigikogu, kes omakord seadis
ametisse Vabariigi Valitsuse kõrgemaks haldusorganiks.
Seadusandlusorganitena esinesid võrdsete suurustena aktiivkodanikud ja Riigikogu ning
mõlema pädevuseks oli üldaktide toimetamine. Üldaktide all mõeldakse akte, millega
abstraktselt ja impersonaalselt korraldatakse õigusliku elu üldjuhtumeid
annaabi.ee 
