Eesti riigi areng
mõlema pädevuseks oli üldaktide toimetamine. Üldaktide all mõeldakse akte, millega
abstraktselt ja impersonaalselt korraldatakse õigusliku elu üldjuhtumeid. Sedaviisi Põhiseadus
seadis Eesti seadusandluse tsentralistliku legislatiivsüsteemi alusele. Seadusandluse alal
aktiivkodanikkond tegutses kord iseseisvalt, kord sõltuvalt. Oma võimuastme poolest
aktiivkodanikkond ei erinenud Riigikogust millegagi. Nad olid normatiivselt samal tasemel.
Aktiivkodanikkonna seadusandluse pädevusse ei kuulunud haldusfunktsiooni teostamine.
Legislatiivfunktsiooni permanentseks teostajaks oli Riigikogu. Administratiivfunktsiooni
teostas Vabariigi Valitsus, mis kollegiaalse asutisena koosnes Riigivanemast ja ministritest.
Presidendi instituuti ei tuntud endiselt. Jurisdiktsioonilist funktsiooni ja ühtlasi ka kõrgemat
kohtuvõimu teostas Riigikogu poolt valitavaist riigikohtunikest koosnev Riigikohus
autonoomsuse põhimõttel
annaabi.ee 
