veereziim, mis oleks igati soodne teatud liiki kultuuride kasvatamiseks ja tagaks nende maksimaalse saagi. Seoses põllutööde mehhaniseerimisega on viimasel ajal arvestatud ka teise alusega: pinnase kandevõimega. Selle järgi peab kuivendatud ala veereziim olema selline, mis tagab põllutöömasinate tööks vajaliku pinnase tugevuse nn. kriitilistel perioodidel - kevadise maaharimise ja sügiseste koristustööde ajal. Kuivendusintensiivsuse kriteeriumiks oleks õige võtta mulla aktiivkihi niiskus, sest sellest sõltuvad otseselt mõlemad intensiivsuse alused - taimekasvutingimused ja pinnase kandevõime. Et mulla niiskuse määramine on metoodiliselt tülikas, kasutatakse kuivendusintensiivsuse kriteeriumina kas kuivendusnormi või põhjavee taseme alanemise kiirust. 34. Millest sõltub reguleeriva võrgu (kraavid, dreenid) vahekaugus? Kaavide vahekaugus oleneb maapinna langust - mida suurem on lang, seda kiiremini jõuab
Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Varud vähenevad ning põhjavee kvaliteet halveneb.Suureneb ka äravoolu ebaühtlus. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb. Teine probleem on kuivenduse mõju mulla aktiivkihi e taimejuurte kasvupiirkonna veevarule ja veereziimile. Mõju sõltub ala geoloogilisest ehitusest, veega toitumise viisist, liigniiskuse põhjustest ning kuivendussüsteemi tehnilisest lahendusest. Drenaaz eemaldab mullast raskusjõule alluva vaba vee. Negatiivne mõju e ülekuivendus saab toimuda ainult seega liivpinnastes, kus kapillaartõusu kõrgus on väike. Põhjaveetaseme alandamine võib põhjustada kuival perioodil veepuudust.Kuivendusega võib
annaabi.ee 
