Kirjanduse lõpueksam 2011
Kross alustas luuletajana, hiljem suundus üle proosale.
Tunnustuse sai ajalooromaanidega. Nõukogude Liidu ajal suutis oma teostega silma paista
ning ta nimetatakse suisa ENSV rahvakirjanikuks aastal 1985. Kuulus ka Kirjanike Liidu
juhatusse, 1989. aastal valis TÜ ja Helsingi ülikool Krossi audoktoriks. Tal on ka
rahvusvahelisi tunnustusi: ,,Keisri hull" valiti parimaks tõlketeoseks, mees on esitatud mitu
korda Nobeli preemia nominendiks. Taasiseseisvunud Eestis oli Kross aktiinve ka poliitikas.
Kirjanikuna on teda mõjutanud Puskin, Under, Alver. Varajase loominugu moodustasid
luuletused. Krossi luule oli pigem intellektuaalne (kajastas ühiskonda), kuid temalt on ka häid
armastusluuletusi. Esimene luulekogu kannab nimetust ,,Söerikastaja", mis on ajaluule kogu.
Läbiv idee: olenemata aegadest, saab elada puhta hingena. Armastas kirjutada vabavärssi.
Järgnevatest luulekogudest näiteks ,,Kivist viiulid", mille põhiteema oli filosoofiline
annaabi.ee 
