Aminohapped, peptiidid, valgud
· Lihased 40...50% inimese kehamassist.
· Lihased muundavad ATP ja kreatiinfosfaadi keemilise energia mehhaaniliseks energiaks (tööks) ja
soojuseks.
· Selles tegevuses on kesksed lihaste põhivalgud aktiin ja müosiin.
· See tähendab, et kontraktiilsed valgud tagavad skeletilihaste, silelihaste ning südamelihaste töö.
5.1 Aktiin
· peened heterogeensed
· globulaarsed SU polümeriseeruvad kaksikhelikaalseks F-aktiiniks ( Mg, ATP)
· F-aktiin ühineb fibrillaarse tropomüosiini (T M) ja globulaarse troponiiniga (Tn) aktiinfilamendiks
· TM tugevdab filamenti
· regulatoorne Tn muudab aktiinfilamendi kaltsiumtundlikuks. Tn-C (kaltsiumsiduv SU), Tn-I (inhibeeriv,
aktiiniga seostuv SU) ja Tn-T (tropomüosiiniga seostuv SU)
Vajab Mg ja ATP-d. Moodustatakse pikk filament ehk F-aktiin. 2 polüpeptiidahelat (2 F-aktiini) moodustavad
aktiinifilamendi.
5.2 Müosiin