Kolmekümnendate aastate Eesti haldusõigusteoorias käsitleti samuti kolme liiki iseseisvaid haldusekandjaid. Nendeks olid korporatsioonid, asutused ja sihtasutused. Kehtivas õiguskorras on eraõigusliku ja avalik-õigusliku juriidilise isiku mõisted ja liigid sätestatud tsiviiliseadustiku üldosa seaduses. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt on eraõiguslike juriidiliste isikute liikideks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktasiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja liit. Seadus võib ette näha ka muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Kokkuvõtlikult öeldes nimetab seadus expressis verbis kahte liiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid - ühendusi ja sihtasutusi, kusjuures seaduse alusel võib luua ka muid liike. Avalik- õiguslike juriidiliste isikute liike peale riigi ja kohaliku omavalitusüksuse seadus välja ei too. Lähtudes reaalsest õiguspraktikast, Eesti Vabariigis kuni 1940
Kolmekümnendate aastate Eesti haldusõigusteoorias käsitleti samuti kolme liiki iseseisvaid haldusekandjaid. Nendeks olid korporatsioonid, asutused ja sihtasutused. Kehtivas õiguskorras on eraõigusliku ja avalik-õigusliku juriidilise isiku mõisted ja liigid sätestatud tsiviiliseadustiku üldosa seaduses. Nimetatud seaduse § 6 kohaselt on eraõiguslike juriidiliste isikute liikideks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktasiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja liit. Seadus võib ette näha ka muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Kokkuvõtlikult öeldes nimetab seadus expressis verbis kahte liiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid - ühendusi ja sihtasutusi, kusjuures seaduse alusel võib luua ka muid liike. Avalik- õiguslike juriidiliste isikute liike peale riigi ja kohaliku omavalitusüksuse seadus välja ei too. Lähtudes reaalsest õiguspraktikast, Eesti Vabariigis kuni 1940
annaabi.ee 
