Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse või samuti ka positiivsete emotsioonide korral, et organism saaks valmistuda olukorrale reageerimiseks. Noradrenaliin ehk norepinefriin põhjustab ülelävistes kontsentratsioonides voolamistakistuse suurenemise, seega tõuseb arteriaalne rõhk, südame löögisagedus langeb. Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine ehk neurotransmitterina. Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud motoorika, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid, aga ka une, tähelepanu, töömälu ja õppimisega. Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi dopamiiniretseptorite kaudu.
hüdrolüüsi glükoosiks (adrenaalne hüperglükeemia). Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3. Noradrenaliini sünteesitakse neerupealiste säsis, kust vereringesse vabanenuna on ta hormoon. Kesknärvisüsteemis ja sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb noradrenaliin noradrenergiliste neuronite aksoniterminalidest närviülekande käigus, toimides sel viisil virgatsaine e neurotransmitterina. Närviülekandel toimib noradrenaliin nii - kui -adrenoretseptoritele, kuid on leitud, et erinevate retseptori alatüüpide afiinsus adrenaliinile ja noradrenaliinile on erinev. (2) Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi e. glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi organismis
annaabi.ee 
