Õiguse sotsioloogia
kooselule, organiseerib ühiskonda ja tema liikmeid ning kindlustab nende integreerumise ja eksisteerimise stabiilsuse. 2)
käitumise juhtimine iseloomustatav läbi orienteerimisfunktsiooni ja konfliktide lahendamise ehk reaktsioonifunktsiooni.
Õiguses peitub üldine käitumisetalon ning see defineerib erinevad sotsiaalsed rollid ning loob hulga õigusmõisteid, mida on
võimalik seeläbi aksioomiliselt ja süstemaatiliselt ära kasutada. 3) konfliktide lahendamine seda ei täideta mitte ainult
õigusemõistmise läbi, vaid ka valimiste, hääletamise, haldusotsustuste, õigusalaste nõuannete (konsultatsioonide) kaudu; 4)
sotsiaalse võimu legitimeerimine konfliktide ärahoidmise ja lahendamise ülesannet peab õigus täitma ka võimuvabas,
võrdses ühiskonnas. Igas reaalses ühiskonnas kujunevad aga välja võimustruktuurid, mis õigust osaliselt stabiliseerivad,
osaliselt piiravad