tume mateeria. Need on astronoomilised kehad, näiteks massiivsed kompaktsed halod, mis koosnevad tavalisest mateeriast, kuid kiirgavad vähe või ei kiirgagi elektromagnetilist kiirgust. Valdavalt enamus tumedast mateeriast peetakse mitte barüonseks ning seetõttu ei moodustu aatomitest ja usutakse, et see ei suhtle tavalise mateeriaga elektromagnetilise kiirguse viisil. Mitte barüone tume mateeria koosneb neutriinodest ja hüpoteetilistest aksionidest või super sümmeetrilistest osakestest. Mitte barüone tume mateeria on jaotatud massi poolest kolme rühma. Kuum tume mateeria, soe tume mateeria ja külm tume mateeria. Võimalik, et nende vahel on ka kombinatsioone. Kõige laialdasemalt arutatakse külma tumeda mateeria mudelit. Tume mateeria suurt hulka kirjeldamaks sobib teooria WIMPidest. WIMP ehk nõrgalt vastastikmõjuga massiivsed osakesed on hüpoteetilised osakesed, mis seletavad tumeda mateeria tihedust
See koosneb hästi arenenud esidorsaalsest ajust koos keerulise närvitänkude korraldusega ja närviväätide paarist, mis ulatuvad ajust keha tagaosani. Samas on küüsikloomade ja lülijalgsete närvisüsteemides ka erinevusi. (Mayer, Whitington 2011) Eriti ilmsed on erinevused närviväädi ehituses. Erinevalt lülijalgsetest, puuduvad küüsikloomadel selgelt eristatavad segmenteeridud gangliad, samuti ei ole neil eristumist närvitänkude-rikasteks aladeks ja ainult aksionidest koosnevateks tsoonideks. Lisaks ei ole küüsikloomade serotonergiliste neuronite rakukehad korrastatud segmendiliste kordustega ja bilateraalselt sümmeetrilise mustriga nagu lülijalgsetel, vaid näiliselt suvaliselt üle närviväädi laiali puistatud. (Mayer, Whitington 2011) Küüsikloomade serotonergilised neuronid on suurearvulised ja ebakorrapärased, mistõttu on neid võimatu üksikult idenfitseerida. Vastandina on lülijalgsetel neid neli või vähem,
annaabi.ee 
