Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
rakendused. Asuti koostama uusi õpikuid, mis oleksid kooskõlas uue üleliidulise
programmiga. See üleminek ümbertöötatud õpikutele algas 1967/68. õ-a ja
jõudis lõpule 1973/74. õ-a. Õpikute autoriteks olid E. Etverk, A. Vihman (need
kaks olid ka eelmise sarja autoriteks), O. Prinits, K. Velsker, A. Telgmaa, E.
Nurk ja A. Undusk. Kõige ulatuslikumalt tõi muudatusi materjali käsitlusse K.
Ariva. Tema rakendas ka Weyli aksiomaatikat ruumigeomeetria käsitlemisel XI
klassis, samuti rakendas julgelt hulgateooria mõisteid põhikooli geomeetrias
(näiteks defineeris ta rööpküliku järgmiselt: rööpkülikuks nimetatakse kahe
mitteparalleelse riba ühisosa).
1977. a ilmus NLKP Keskkomitee määrus Üldhariduskoolide õpilaste
õpetamisest ja kasvatamisest ning nende tööks ettevalmistamise edasisest
täiustamisest. Selles öeldi, et programmid tuleb vabastada ülearu keerulisest
materjalist