„Kultuuri“ mõiste TMK sõnastikus
vaadelda kooseksisteerivatena kui nad on ühendatud antud sotsiosemiootilises ühtsuses.
Kultuurisemiootikal (näiteks J. Lotmani poolt esitatuna) on seega ülesanne tegeleda
semantilise universumiga – ja, peamiselt, selle kahe makrosemiootilise* komponendiga:
loomuliku keele* ja loomuliku maailmaga*, käsitledes seega semantilist universumit kui
objektsemiootikat, et konstrueerida metsemiootikat, mida nimetatakse kultuuriks. See on
tohutu ülesanne, kuna suhestub terve hulga aksioloogiate, ideoloogiate ja sotsiaalsete
praktikate tähistamise kirjeldustega. Järelikult on uuring tavaliselt limiteeritud nende
konstruktsioonidega — ulatuselt tagasihoidlikum ja kvalitatiivselt ambitsioonikam — mis
konstitueerivad episteemide* kirjeldusi. Sellistes olukordades on episteemid vaadeldavad kas
semiootiliste süsteemide hierarhiatena või konnotatiivsete metasemiootikatena.
2. Kultuuri kontsept on nii suhteline kui universaalne. Kui enamikel juhtudel on