saaks vaadata, kuulata või jälgida. Seetõttu kui kunsti süüvida, siis pakub see inimesele vabadusetunnet ja esteetilist naudingut. Kuid tänapäeval tehakse tihti kunsti kavatsusega seda müüa. Sageli on tehnilised vahendid kunstnikele kasutamisel selleks, et näiteks teha erakordne pilt, mis köidaks ja tekitaks põnevust, nii et klient sooviks seda osta. Minu arvates tänapäeval kasutatakse ära kunsti laiahaardelist definitsiooni ja ühiskonna kõike aksepteerivat suhtumist, ning seetõttu võetakse kunsti suhteliselt kergekäeliselt. Suur osa tänapäeva kunstist on ülepaisutatud. Nimelt peab olema peaaegu olematu sümboolika lugemisoskus. Teos ise on kaotanud konkreetsed vormid. Kuid see ei olegi nii oluline, sest näiteks kunst ei ole värv maalil vaid tähtsat rolli mängib idee. Ning seetõttu pole enam nii tähtis joonistamise ja maalimise oskus. Samas ma ka aksepteerin sellist
punasema ning läikivama nahaga ilmakodanikuna. Dermatoloogilised haigused on harva eluohtlikud, aga nad on enamjaolt kroonilised. Tagajärjed pikaajalistele kannatustele, mis tekivad tänu haigustele, võivad mõjutada inimese psüühikat. Uuringud on näidanud, et krooniliste haiguste puhul inimeste elukvaliteet on pigem negatiivne. Ihtüoosi haigetel on kõige raskem periood lapsepõlv. Lisaks muudele ravimitele oleks tõhusaks abiks haigele pakkuda aksepteerivat ning toetavat keskkonda. Kirjandus 1. Gånemo, A. Hereditary Ichthyosis. Uppsala University. Tryck & Medier. 2002 2. Mikelsaar, R-H. Haigusõpetus. Üldpatoloogia I. Tartu 2004 3. OÜ Medimpest.Hippokrates. Kuukiri arstidele.Märts 2002 4. Silm, H. Nahahaigused. AS Medicina. 2006 5. Simm, P.(Rezissöör). (2004). Inimene pole kala.(Film). Tallinn: Stuudio Ikoon
annaabi.ee 
