Nt r-i põristamine ehk hääldamine kurgus, s-i peenendamine, susistamine, k puudumine. · Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt aeglane kõne. · Kogelus. · Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama. Kõnevigadeks ei loeta: 1) kõnearengu perioodil esinevaid häälduslikke kõrvalekaldumisi lapse kõnes; 2) murret; 3) aksenti. Kõnevead jagatakse kaheks: Funktsionaalsed kõnevead tekivad halbade eeskujude ja juhuslike valeharjumuste süvenemise tagajärjel. Kõneorganid on selpuhul täiesti korras. Õigeaegse raviga on neid vigu võimalik 100%-liselt parandada. Orgaanilised kõnevead põhinevad anatoomilistel kõrvalekaldumistel lapse kõneorganites. Kõrva-nina- kurguarst (otorinolarüngoloog) otsustab sel puhul opereerimise vajaduseja määrab selle aja. Kõneravi võib
annaabi.ee 
