Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT
14-aastasena produtseeris puitunud biomassi 14,3 t ha-1 milles seoti süsinikku ligikaudu 7 t ha-1.
Ka kõrgem temperatuur raiesmikul (võrreldes metsaga) võib intensiivistada mikroorganismide
elutegevust ning selle käigus suuremat CO2 eraldumist. Oluline faktor, mis ka mõjutab süsiniku
sidumist mulda on puistu liigiline koosseis. Rootsis läbi viidud uurimuses (Akselsson et al.,
2004) leiti, et kuusikutes akumuleerub aastas keskmiselt 200 kg C ha-1, männikutes 150 kg C
ha-1 ja erinevates lehtpuupuistutes ca 400 kg C ha-1. Isegi alusmetsa mõju süsiniku
akumulatsioonile võib olla oluline: rohelise lepa (Alnus crispa) alusmetsaga männikus (Pinus
banksiana) oli süsiniku sisaldus mullas oluliselt suurem, kui alusmetsata männikus (Vogel &
annaabi.ee 
