HCO3- ioonid aktiveerivad adenüültsüklaasi ning moodustub cAMP. cAMP kontsentratsiooni tõus põhjustab valkude fosforüleerumise. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Kapatsitatsiooni läbinud sperm peab penetreerima cumuluse ja seostuma zona pellucidale enne akrosomaalreaktsiooni. Seostumist kontrollib ZP3 (hiires) ja seda äratundvad valgud. Sperm seostub ja siseneb külg ees Akrosomaalreaktsioonil lõhkeb akrosoom ja väljuvad hüdrolaasid. Nende abil lüüsib sperm zonasse augu ja membraanid saavad sulanduda. Spermi ja munaraku membraanide ühinemisel liiguvad munarakku spermi pronukleus, tsentriool ja vibur. Polüspermia vältimine - aeglane blokk. Kuna munarakuni jõuab ainult 200 spermi, pole kiiret blokaadi vaja. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu perivitelliinruumi.
(veeloomadel, kellel on kehaväline viljastumine – merisiilikud, ainuõõssed, limused, kahepaiksed, mantelloomad) Oma/võõra äratundmine – kemoatraktsioon Merisiilikutel spermi aktiveerivad peptiidid mõjuvad spermidele nii atraktandina kui ka aktiveerivad neid kiiremini ja jõulisemalt liikuma (Ca- kanalid, vibur) Resakt – Sperakt – Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (akrosomaaljätke, bindiin, viljastumiskühmuke) Akrosomaalreaktsioonil vabanevad proteolüütilised ensüümid akrosoomist (eksotsütoos) Munarakku ümbritsevast kallerkihist pärinevad liigispetsiifilised polüsahhariidid seonduvad spermi akrosoomis olevatele retseptoritele aktiveerides (Ca tase tõuseb) spermis akrosomaalreaktsiooni Akrosomaalreaktsiooni II osas moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud liigispetsiifilise