Referaat Betti Alverist
Ilmutamata jäi
1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates
kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest.
Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963).
Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse
loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige
kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses
akrobaadiga peegeldus see, mis luulekaugele inimesele tabamatuks jääb ja miks
luuletamist sageli üldse mingiks tööks ei peeta. Ükski akrobaatiline number ei sünni
niisama, selleks on vaja tööd ja harjutamist ja kaalumist ja vaagimist.
Betti Alveri luule on meie hamletlike poeetide omast võrratult rikkam ja
elujaatavam, väidab Tartu Ülikooli kirjandusõppejõud Ele Süvalep.
Betti Alver on ise öelnud: ,,Täielikum elu on minu meelest elu võimaluste piiril.