Bütsantsi kultuur
juriste, kes enda oskuste tõestamiseks pidasid näitlikke kohtukõnesid. Suuremad raamatukogud
kuulusid kirikule, kloostritele või koolidele, aga ka mõndadel jõukamatel bütsantslastel olid oma
raamatukogud. Üks suuremaid raamatukogusid oli Konstantinoopoli keiserlik raamatukogu, kahjuks
on see ja paljud teised raamatukogud aja jookusl hävinud. Bütsantsis kujunes välja oma luulekunst
ehk hümnograafia. 10. ja 11. sajandil tekkis Bütsantsis kangelaseepos, mille peategelane oli Digenis
Akritosest. Sellel ajaperioodil oli ka väga kiidetud Bütsantsi kõnekunst. Osavus seisnes ümber
nurga rääkimises, vihjetest aru saamises ja oma tunnete vaos hoidmist. Bütsantsi algusaegadel oli
riigikeeleks ladina keel, mida aga paljud roomlased ei osanud ja nii võeti veel ametlikuks
riigikeeleks.(Palamets 1991: 49-50)
Teadus ja kõrgkoolid
Bütsantsi teadlased koostasid 10. ja 11. sajandil mahukaid sõnastikke meenutavaid