Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
saa teadlikult tahta midagi sellist, mis on vastuolus tema õigestimõistetud huvidega. Kui aga
midagi sellist siiski juhtub, siis ei peegelda tegu inimese loomupärast püüdlust, vaid seda, et ta
niisuguse püüdluse objekti ekslikult identifitseerinud.
Neid Sokratese eetilisi põhiseisukohti kritiseeris hiljem Aristoteles. Üks asi, mida Sokrates
Aristotelese hinnangul arvesse ei võtnud, on tahtenõrkuse – akrasia – fenomen. Inimene võib küll
mõista, et voorus on kasulik tema õigestimõistetud huvide teostumiseks ja olla seetõttu huvitatud
vooruslikust elust. Kuid voorusest kinnipidamine nõuab lisaks vooruse teadmisele veel ka
tahtepingutust ja iseloomukindlust, mida inimesel ei pruugi jätkuda vaatamata sellele, et ta teab,
6
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
mis on vooruslik