Barokiajastu kokkuvõte
Olulisim on aga põhimõtteline
muutus kompositsioonitehnikas: varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid
iseseisvad ja võrdsed, tuli monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses
meloodias. Uut monoodilist stiili valmistasid ette 16. sajandi lauluseaded:
polüfoonilisi laule, eriti neid, kus meloodiana domineeris ülemine hääl, seati umber
soolohäälele lauto saatel. 16. sajandi teisel poolel hakkas arenema instrumentaalne
soolomäng, kus saatena kasutati mõnd akordpilli, enamasti klavessiini või lautot.
Barokiajastul kaotas rangete reeglitega polüfooniaõpetus oma endise tähenduse.
Barokkstiil tekkiski algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele
kirjaviisile. Viimane kuulutati koguni barbaarseks, kuna selles ei jälgita poeesia
loomulikku rütmi ning tekst läheb kuulaja jaoks häälte keerukas põimumises kaduma.
Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada