erinevale objektile. Sellised võimalused annavad kameeleonitele panoraamnägemise. (Ott 1998) Kameeleonide silma kõige erilisemad osad on negatiivne ehk nõgus lääts ning positiivne ehk kumer sarvkest. Need eripärased osad annavad võimaluse täpsemale fokusseerimisele, sest kujutis reetinal on suurenenud. Sealjuures ei kasuta kameeleonid mitte läätse abil akommodeerimist vaid teevad seda sarvkesta abil, kuid akommodeerides muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile liigutatakse ka aeglaselt, minimaalse pea liigutamisega ka teine silm. Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise
uute vastu. Sellises olukorras tuleks olemasolevate prilliklaaside tugevused panna prooviraami või foropterisse ja kontrollida visused nende abil. 6 Kaugelenägevad ehk hüperoopilised silmad võivad korrigeerida isegi 10 dpt refraktsiooni vea läätse murdumisvõime ehk akommodatsiooniga. Kui viga on +3,0 dpt, võib silm saavutada maksimaalse visuse mis võimalik, akommodeerides. Aja möödudes hüperoopilise silma kohanemisvõime väheneb ja ta ei suuda enam nii palju akommodeerida. Tabel visuse sõltuvus refraktsiooni veast annab viite, kuidas lühinageva silma refraktsiooniviga on suhtes visusarvuga. Visuse sõltuvus refraktsiooni veast VISUS REFRAKTSIOONIVEA SUURUS 1 0 – - 0,5 dpt
annaabi.ee 
