Silma funktsioonid ja silmahaigused
mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad
võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.
Vanusega lääts tuhmub. Sellist seisundit nimetatakse kataraktiks e. hallkaeks.
3. klaaskeha- silma seestpoolt täitev geeljas mass. Klaaskeha moodustab 80%
silma ruumalast. Klaaskeha jääb silmaläätse ja võrkkesta vahelisse ruumi.
Selle ülesanne on võtta aktiivselt osa akommodatsiooniprotsessist ning
säilitada seestpoolt silma ühtlane toonus. Väikelastel on klaaskeha tugeva
geelitaolise konsistentsiga, kuid täiskasvanueas algab selle veeldumine. Üle
50aastastel inimestel (ja noortel lühinägelikel) algab klaaskeha veeldumisest
tingitud klaaskeha irdumine võrkkestalt. Irdumise käigus võib klaaskeha
vigastada väikeseid veresooni, mille tõttu võivad hakata tekkima ujuvad