Tammsaare ja Gailit elulugu
aitab ühtlasi kaasa eri tegelaste karakteristikale.
Paar tsitaati ütleb lühemalt ja otsemalt. ,,Üle piiri" kanguseta kangelane Robert Muidu
luuletab oma taskuraamatusse, ei tea isegi kas Katale või Hedvigile:
Su nina nii imelik nüsi,
Kuid iial ma sinult ei küsi,
Mispärast su nina nii nüsi
(,,Üle piiri", lhk. 83 - 84).
Aga veel veider-uudsemalt nukrustab ta:
Küll väike on mu kambrio,
Veel väiksem tema aknio,
Pea peal mul madal lagio,
Mis mustaks teinud nõgio.
Mul väike, väike kambrio,
Veel väiksem, väiksem aknio,
Miks undab tormil merio?
Miks valus vaevleb verio?
(Sealsamas, lhk. 104-105).
,,Eesti kirjanikust" - selle pealkirja all mõlgutas kord autor ise oma esimeses isikus
väherõõmsaid mõtteid. See oli maailmasõja ajal ja eriti raskeks muutunud suleteenistuse
norus: ,,Te olete haige, rind rägiseb, meeleheide vahib silmist!" Ei ole tujule muud väljapeasu