A.dumas Kolm musketäri terve raamat
vastu võtta, mu noor aadlik?»
«Ei, härra,» ütles d'Artagnan, «ma vastutan, et selle kirjaga ei juhtu sama, mis
eelmisega. Vannun, et hoian seda nii hoolikalt, et see jõuab sihtkohale, ning häda mehele,
kes püüaks mult seda varastada!»
Härra de Treville naeratas selle hooplemise peale: ta jättis noore kaasmaalase seisma
aknaorva juurde, kus nad olid vestelnud, ja läks ise laua juurde lubatud soovituskirja
kirjutama. Sel ajal d'Artagnan, kellel polnud midagi paremat teha, põristas aknaruudul
mingit marsiviisi, vaatas, kuidas musketärid üksteise järel lahkusid, saates neid pilguga,
kuni nad tänavanurga taha kadusid.
Härra de Treville lõpetas kirja, pitseeris selle kinni, tõusis ja tuli noormehe juurde, et
seda temale anda. Ent sel hetkel, kui d'Artagnan sirutas käe, et kirja vastu võtta, nägi
härra de Treville hämmeldusega, kuidas tema kaitsealune vihast punetades järsku eemale
hüppas, kabineti ukse poole tormas ja kisendas:
44
«Ah sa vanakurat
annaabi.ee 
