"aknariide" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

» «See ei ole kellegi põhjus,» ütles Gabriel pead raputades. «Mind on paljud tütarapsed näinud, aga sellegipärast ei ole mind tänini veel keegi armastanud. Ja nüüd just sina, sina ise, Agnes von Mönnikhusen, keda ma nii kõrgel, nii kaugel enesest arvasin seisvat!» «Väga kõrgel ja kaugel!» pilkas Agnes häbelikult. «Ma ei mõtelnud ju päeval ega öösel muust kui ainult sinust; nii kõrgel ja kaugel seisid sa minust, sa vaene, .alatu mees, et upsakas rüütli-preili aknariide vahelt sinu järele piiluda ei häbenenud.» «Aga kui sa palkonilt ara kadusid Ja siis tüki 316 aja pärast tagasi tulid, ei vaadanud sa enam kordagi minule,» lausus Gabriel. «Ja sina panid seda tähele? Siis ei ole sa minust ju karvaväärt parem. Mina vaatasin mujale ja nägin ainult sind.» «Kena kunsttükk!» naeris Gabriel. Siis ütles ta järsku tõsiseks minnes: «See on kõik nii ütlemata hea ja kena, et ma seda vaevalt uskuda suudan. Aga kui meie südamed teineteist tõesti on