Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
õhemaks. Ka tagasihoidlike tööliselamute (Joonis 1.12, paremal) fassaadidekoor, niivõrd-
kuivõrd seda esineb, järgib ajastuomaseid stiilipüüdlusi. Kui varasemad seda tüüpi
elamud on veel järelklassitsistlikud, siis järgmised on juba 19. sajandi lõpule ja 20. sajandi
algusele omaste saelõikedetailidega ning tsaariaja lõpul hakkab ka tavaliste agulimajade
fassaade mõjutama juugendstiil, mis sageli avaldub vaid pisidetailides – teistsuguse
kujuga aknapealdised või varasemast erinev välisuste ja varikatuste kujundus.
Joonis 1.12 Tartu 19.-20. sajandi vahetuse lihtsam puidust korterelamu (vasakul) ja
kahesektsiooniline tsaariaegne tööliselamu (paremal).
1.4.3 Vabrikuasulad
Kiiresti arenevad tööstusettevõtted vajasid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses palju
inimtööjõudu, uusi töölisi värvati nii maalt linna paremat elu otsima tulnud talurahva
hulgast kui ka meelitati kohale Venemaalt