A.dumas Kolm musketäri terve raamat
tänava kõige pimedamas sopis.
Noor naine sammus edasi: lisaks tema nõtkele kõnnakule, oli ta veel kergelt
köhatanud, mis laskis aimata kõlavalt nooruslikku häält. D'Artagnan arvas, et kohatus oli
kokkulepitud signaaliks.
Kas vastati nüüd köhatuse peale samasuguse signaaliga, mis lõpetas otsija kõhklused,
või sai ta ilma võõra abita aru, et oli sihtkohta jõudnud -- igatahes lähenes ta otsustavalt
Aramise aknaluugile ja koputas konksus sõrmega ühepikkuste vaheaegade järel kolm
korda.
«Ikkagi Aramise aken,» sosistas d'Artagnan. «Ah, härra silmakirjateener! Nüüd tean
ka mina, kuidas teoloogiat uuritakse.»
Vaevalt olid kolm koputust kõlanud, kui avanes sisemine aken ja valgus tungis läbi
luugi pragude.
«Ahaa!» ütles pealtkuulaja. «Niisiis mitte ukse, vaid akna kaudu! Külalist oodati.
Nüüd avaneb luuk ja daam ronib sisse. Suurepärane!»
D'Artagnani suureks imestuseks aga luuk ei avanenud
annaabi.ee 
