Aleksandri kirik Narvas
Kuigi on olemas kahe saksa sõjavangi kirjalikud
tunnistused, et nemad õhkisid, on neid tunnistusi kahtluse alla seatud.
Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd
Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2
septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu. 21. detsembril
1990. a. tagastas Narva linn Eesti suurima pühakoja kogudusele.
Aleksandri kiriku aknades on vitraazid: vasakul pool on Maarja , keskel on Jeesus,
paremal on Ristija Johannes. Vitraazi all (Jeesuse vitraazi all) on altar.Altaril on rist
krutsifiks. Krutsifiks on ristilöödud Jeesuse kuju.Altarisse on paigaldatud karbike mulda
Ketsemani aiast.
Aleksandri kirik sai oma nime Imperaator Aleksander II järgi.(Vene tsaar). 1.märtsil
1881.a. hukkus terroristi pommist.(Legendi järgi :Pommist ta kaotas mõlemad jalad ja
annaabi.ee 
