E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
87
himusta langeda. See pole talupoeg ega inimene, see on püsti kurat!»
Viimaks tõstis keegi ägedam mees häält: «Rebane on ise lõksu läinud. Meil pole muud teha,
kui pistame pesa põlema ja võtame rebase piikide otsa, kui ta kuskilt august välja hüppab.»
See nõu võeti kiiduga vastu. Terve salk lagunes mööda õue elumaja .ümber laiali, et iga
elusa hinge väljapääsemist võimatuks teha. Jaanuse kambri aknaauk leiti lahti olevat ja pandi
kinni. Salakäikude peale, mis lossitaolisel talul vahest võisid olla, ei mõelnud keegi. Sulased
kuhjasid õlgi ja kuivi raagusid seinte aarde ja pistsid need igast küljest korraga põlema.
Tuleleek lippas kiiresti seinapalkide kaudu üles, torkas kõrgesse katusesse, pääses lahtisest
kojauksest majja ja vuhises akendest jälle välja. Kõrbenud juustega ja hilpudega jooksid kaks
poolsurnud ümmardajat leekide vahelt välja
annaabi.ee 
