Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
eraldab seda Iraagist ja Iraanist Nufudi kõrb, seega võiksime ka saarest rääkida.
Araablasi ollakse harjunud seostama poolsaarel elanud rändava eluviisiga beduiinidega.
(Harms 2008, 23.)
Araabia ja heebrea keel on umbes sama kaugelt sugulased kui eesti ja soome
keel, kuid teineteise mõistmist raskendab neil erinevate, u 10. saj eKr loodud heebrea ja
u 3. saj pKr loodud araabia tähestiku kasutamine. Judaism oli laialt levinud nii
araablaste seas kui ka mujal Lähis-Idas. Akltiivselt levis araablaste hulgas ka kristlus,
ajaloolaste arvates oleks see ilma islami vahelesegamiseta saanud riigiusuks. Kristluse
sünnile järgnenud sajanditel kujunes välja ka negatiivne suhtumine judaismisse sellega
kaasnevate riiklikult koordineeritud või rahvalike pogrommidega. (Peterson 2008)
Aastal 632, seega kaks aastat peale prohvet Muhamedi surma, vallutas selleks
ajaks islamiusku pöördunud araablaste sõjavägi Palestiina ja Jeruusalemma. Järgmised