ONOMASTIKA ARVESTUS
Eesti kohanimedes on palju võõrmõjusid. Ajaloolised vähemused on olnud lätlased (Kaagjärve, Laatre),
rootslased (Noarootsi, Pakri, Ruhnu, Vormsi, osa Naissaart, Risti khk), sakslased (linnad kuni 1939),
venelased (Peipsi kaldal, Setumaa). Vähe ka soomlased, keelepiiri raske tõmmata. Soomelikke jooni on
Naissaarel.
Rootsi nimed on
Rootsi algupäraga: Birkas = Pürksi, Östreby = Eesti algupäraga: Vippal (Vihterpalu), Aklep
Eistrepa; (Alliklepa), Päts (Pedase), Neve (Nõva);
tõlkenimed: Gambyn = Vanaküla; vastastikustest sõnalaenudest: Suur ja Väike viik,
erilähtesed nimed: Derskogen = Metsküla; Kassarmskarel (Kassarmukari);
Naissaare omapärasest mitmekeelsusest.