EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS
ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka
vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid.
Liivimaa, 1260.
Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike
(Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile
alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel.
Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud valluatatavate maa-aklade jaotus,
reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel valluati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku
tähtsusega konfliktide raames.
1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Balduin Alnast, kes
saavutas paavstile allunud Põhja-Eesti maade(Virumaa ja Järvamaa) tagastamise, kuid
peale lahkumist hõivasid sakslased maakonnad uuesti ning 1232. aastal kui Balduin
Alnast saabus Eestisse juba kui Paavsti legaat saavutas ta uute läbirääkimiste tulemusena
annaabi.ee 
