Nimetu
teda ka kindlasti seal. Sellest tulenes ka lapse küsimus vennale, et kus ta
peidus oli, kui vend oli äsja peidust välja tulnud.
Peitusemängust tuli välja ka see, et laps on hea õppimisvõimega. Laps peitis
sel korral samasse kohta, kust eelmine kord ta ise oma venda üles ei leidnud.
Järelikult toimetas laps loogika järgi, et kui ta venda eelmisel korral üles ei
leinud, siis järelikult ei saa ka vend teda üles leida. Siin võib tegemist olla
isegi akkomodatsiooniga ehk kohandamisega, kus laps muudab oma
tegevusi vastavalt keskkonna nõudmistele (Allik, Rauk 2002: 143). Selles
olukorras oli keskkonna nõudmiseks see, et laps ennast võimalikult hästi ära
peidaks, kus ta võttis õppust oma vanemast vennast.
Vygotsky arvates toimub õppimine pigem oskusliku inimesega suheldes, kui
et üksinda. Juhendaja näitab, kuidas on õige käituda ning suunab last
suuliste juhistega. Laps üritab aru saada täiskasvanu juhistest ning nendele
ka reageerida