Soome-ugri rahvakultuur
Traditsiooniline saami kogukonnasüsteem lagunes selle tulemusena
lõplikult. Uue maakorralduse üks eesmärke oli varustada kolhoose paremate karjamaade ja kalapüügikohtadega.
Kolhooside moodustamise tagajärjel algas saamide sunniviisiline ümberasustamine. Väikeste külade elanikud viidi üle
suurematesse asulatesse ning saamid muudeti paikseks, kohustades neid elama kindlates talvekülades. Venemaale
jäänud piirialade elanikke - kolta- ja akkalasaame - püüti asustada Soome piirist kaugemale.
Maavarade poolest väga rikkal Koola poolsaarel algas maavarade otsimine ja kaevanduste ning töötlevate tehaste
rajamine juba 1920. aastatel. Protsessi tulemusena kasvas kiiresti sisserändajate, eriti linnaelanike arv.
Stalinlikud repressioonid
1937. aastast alates langesid Koola poolsaare saamid nagu paljud teisedki Venemaa väikerahvad stalinlike
repressioonide alla