Doris Kareva
"Puudutus" (1981) ja "Salateadvus" (1983). Kogud avaldati ajakirjas Noorus. Kareva
olinoorte hulgas väga populaarne ja muutus omamoodi kultuspoetessiks. Tema luule on
kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja
on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma
mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt
vaatleb ta ennastki kõrvalt. T akirjutab küll lihtsates lausetes, kuid need väljendavad muret
inimsuhete pinnapealsuse pärast.
Hiljem kirjutab Kareva peamiselt iseenesest; mõnikord on luuletused nagu pihtimused, kus
välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab. Armastus on Kareva luuletustes
peamine teema, see on olemise mõte ja algtingimus ning suurim inimlik lähedus üldse. Lisaks
armastusele kirjutab Doris Kareva humaaansest valgusest ja pühadusest ning inimolemuse