E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Ta . pidi oma armsakssaanud kambri maha jäma, lihtsasse nunnakongi elama asuma, esmalt
üel, kahel ja kolmel päval näalas vee ja leiva juures paastuma, üdistel sö ogiaegadel
üsipäni kivipõandal toitu võma, kuna teised lauas istusid; pea seati see võ teine nunn
tema juurde, kes talle päval ega ö ol rahu ei andnud, teda ütepuhku manitses, temale sada
korda üt ja sedasama palvet ette luges; pea jäti teda jäle näalate kaupa ainuüsi ja keelati
kõgile ara temaga sõa rä akimast. Ainult abtiss küis igal laupäva õtul: «Kas üled?» -- ja
Agnes kostis iga pii-namise-näala lõul muutmata kangekaelsusega: «Ei!»
Vihale ärltatud abtiss ei väinud uusi nuhtlus! väja mõlemast. Ta laskis Agnese
ö oseks
402
kirikusse kinni panna, sundis teda päast jumalateenistust trepi ette, kust nunnad ües läsid,
kummuli heitma ja teisi tema kehast üe kõdima! laskis ta kenad juuksed maha lõgata ja
patukahetseja